Vandetõlgi poole tuleb pöörduda, kui Eesti või välisriigi ametiasutusele on vaja esitada mõne dokumendi – nt diplomi, registri väljavõtte, kohtulahendi, notariaalakti vms – ametlik tõlge. Vandetõlk teeb ametlikke tõlkeid ja täidab muid tõlkimisega seotud ülesandeid, nt Riigi Teatajas avaldatud seaduste võõrkeelde ja Riigi Teatajas avaldatavate välislepingute eesti keelde tõlkimine avaliku ülesande korras.
Vandetõlgi pädevuses on ka kinnitada tõlke raames väljatrükke ja ärakirju (nt kui lisaks tõlkele on vaja esitada äriregistri väljatrükk vm dokument) ning korraldada tõlgitava dokumendi või tõlke apostilliga kinnitamine notari juures. Seega võib vandetõlk teha peaaegu kõiki toiminguid, mida on vaja selleks, et dokumendi tõlke saaks esitada ametiasutusele.
Kui varem tegelesid ametlike tõlgete väljastamisega nii notarid kui ka vandetõlgid, siis alates 1. jaanuarist 2020 on ametliku tõlke koostamise pädevus ainult vandetõlkidel. Peale Eesti vandetõlgi tõlke on Eesti ametiasutused kohustatud aktsepteerima ka dokumendi tõlke kinnitust, mille on teinud välisriigi vandetõlk, notar või muu vastava pädevusega ametiisik.
Kui Eesti ametiasutusele on vaja esitada võõrkeelsed dokumendid koos tõlkega, kuid vastava tõlkesuuna vandetõlki Eestis pole, siis tuleb tõlge kinnitada välisriigi pädeval ametiisikul. Kui see ei ole võimalik, tuleb dokument tõlkida kõigepealt mõnda enam kasutatavasse keelde (nt inglise, saksa, vene vms) ja seejärel eesti keelde.
Allikas: www.just.ee